21.01.14 Osaka

Osaka lennujaama jõudes tundusime turvakontrollile millegipärast eriti kahtlased - meie kohvrid vaadati põhjalikult üle ja küsiti igasuguseid küsimusi. Kuna meil midagi varjata ei olnud, siis võtsime asja chillilt: vastasime rahulikult küsimustele, näitasime oma asjad ette ja saime õige pea tulema. 
Ostsime rongipiletid ning hakkasime linna poole liikuma. Tee peale jäi üks tempel - Sumiyoshi Taisha, millest käisime läbi. Väga uhke koht. Kohalikud tegid siin igasuguseid palvetamisrituaale, millest me kahjuks midagi aru ei saanud (silitasid ja patsutasid kujukesi, pesid värava juures käsi ja jõid kopsikuga vett - sellel tundus olevat küljes mingi rituaali maik). Tundub, et traditsioone ja rituaale hoitakse siin ikka kõvasti au sees.
Inglise keelt räägivad siin ikka väga vähesed. Kõik üritavad aga siiski igal võimalusel aidata. Kui nähakse, et sa kaardiga nõutult kuskil tänavanurgal seisad, tullakse juurde ja üritatakse kohe aidata. Kuna nad inglise keelt ei oska, siis hakatakse sageli ausa näoga jaapani keeles rääkima justkui eeldades, et kogu planeedi inimesed on jaapanlased. Sageli teeb see teeotsimise keeruliseks, aga see on hea, et nad nii abivalmid on.
Tundub ikka veel täiesti sürr, et oleme siin teises maailma otsas. Jaapanis on kõik ikka hoopis teistsugune sellele, millega me harjunud oleme. Selline tunne, justkui viibiks mingis paralleeluniversumis.
Kui olime templis kõvasti ringi jalutanud, liikusime edasi enda hotelli. Tuba on ikka väga OK - puhas ja korralik. Vannitoas on Jaapanile kohaselt bideega ja tagumikupesuga WC-pott. Kasutamiseks on pandud igasugused dušigeelid, šampoonid, hair conditionerid, plätad, juuksehari, hambahari, habemeajamisvaht ja ühekordseks kasutamiseks mõeldud raseerija.
Väga vähestes kohtades saab kaardiga maksta.
Edasi liikusime Dotonbori tänavale sööma - tänav, mis on odavaid söögikohti ning mängusaale paksult täis pikitud. Kohalike noorte seas on siin väga popid sellised mänguautomaadid, kus saab haaratsiga midagi püüda ( nagu meil kaubanduskeskuste uste juures). 
Proovisime jaapanipärast rooga: riis sealihaga, lõhe, sojakaste ja mingi puljong. Olen pulkadega söömises juba nii osavaks läinud, et sõin puljongi pulkadega ära... Toit oli päris OK.
Edasi läksime sellisesse kõrghoonesse nagu Umeda Sky Building - väga kihvt kogemus. Klaasist seintega liftiga sai sõita ülikõrge hoone tippu ning eraldi piletiga sai ka katusele vaadet linnale nautima.
Õhtuks olime täiesti surnud omadega, sest vähe sellest, et olime päev otsa ringi kõndinud, avaldas ka ajavahe ja lennukis veedetud "öö" oma mõju. Ajavahe on siin + 7 h.
Nett on siin päris korralik ja meie hotelliga võib väga rahule jääda.
Fotod: https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5971487781899718881?banner=pwa&authkey=CPLGjLO_rO-19gE

20.01.14 Teekond Osakasse

Lennuk Tallinnast Schipolisse startis kell 06:55 hommikul ning kestis ca 2 h ja 5 min. Aeg möödus nagu lennates. Kuna Amsterdamis oli meil kahe lennu vahel paus, otsustasime minna linna peale jalutama ja Mäkki sööma.Teel linna tutvusime ühe laheda noormehega, kes oli pärit USA-st Portlandist ning ajasime veidi juttu. Amsterdami McDonalds`is on lahe iseteenindus, kust saab tellimuse esitada ja ka ära maksta. Olime vaevu jõudnud ära tasuda, kui juba hüüti: "Söö-maaa!" ja saimegi oma burksid kätte. Kõht täis, jalutasime veel veidi linna peal ning läksime lennujaama tagasi. Osaka lend oli kolmveerandik tühi ning kõigil lubati valida endale meelepärane istekoht - saime endal isu täis laiutada. Lennu vältel jagati pidevalt ülimaitsvaid sööke ja jooke, mis teekonna päris meeldivaks muutsid. Lisaks sai vaadatud filme ja veidi tukastatud. Lennuk lendas teel ka suhteliselt Eesti kohalt üle, mis tekitas tunde, et miks ta ei oleks võinud meid siis tee pealt peale võtta... 10 h ja 20 min reisi oli veidi väsitav, kuid tänu varasematele pikkade lendude kogemusele teadsime juba, mida oodata. Fotod meie teekonnast Osakasse: https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5971437406745428529?banner=pwa&authkey=CLjtq42LmeOl8AE