29. jaanuar – väljalend ja kohalejõudmine.

Tenerife blogi 29.01.16 - 12.02.16


Meie teekond algas Tallinna lennujaamast kella 12-se väljumisega. Kuna Tallinna lennujaam on maailma mastaabis ikka ülipisike, siis läksime ainult tund aega varem kohale. Varem lihtsalt ei olnud mõtet. Läksime oma e-passidega läbi elektroonilise passikontrolli ja kuna äraantavat pagasit ka ei olnud (lendasime Ryanairiga), siis kulus igasugustele väravaprotseduuridele kokku ainult kuskil veerand tundi ja ülejäänud aja sai lihtsalt võileiba nosida ja Facebook`is surfata.
Lennujaama saime sõita tasuta: Max oli endale Uberi appi regades kasutanud kellegi promokoodi ning esimene sõit oli 10 € ulatuses tasuta. Regasin endale ka konto ära ning tagasi saame sõita ilmselt samuti tasuta.
Kõigepealt lendasime Londonisse. Lend kestis kuskil 3 h. Vahe järgmise lennuga oli kõigest 45 minutit ja järgmisesse väravasse jõudmisega läks päris kiireks. Stanstedi lennujaam on ikka kordades suurem kui Tallinna oma ning lisaks pidime veel korra väravatest välja tulema ning uuesti turvakontrolli läbima. Õnneks sai jälle minna läbi elektroonilise passikontrolli ja turvakontroll läks ka suht kiiresti ja jõudsime ilusti õigeks ajaks järgmise lennu peale. Kui kuskil eelnimetatud kohtadest oleks tekkinud mingi tõrge, siis oleks õigel ajal lennule jõudmine osutunud ilmselt keerulisemaks. Aga midagi hullu ei olnud ja kõik läks hästi.
Lend Tenerifele kestis ca 4,5 tundi. Lennukis oli veel päris palju teisi eestlasi ka, kellega sai veidi juttu puhutud.
Päike loojus kuskil kella 7 paiku ja peale seda läks üpris külmaks. Tuul oli ka päris kõva.
Kui läksime rendiautot võtma, selgus, et sellel põleb mingi hoiatustuli. Vahetasime igaks juhuks auto ära, mis võttis terve igaviku aega ja kui olime järgmise auto kätte saanud ja käima pannud, põles sellel samuti mingi hoiatusmärguanne ja lisaks veel ka õlikannu märk. Niisiis oli jällegi kord autot vahetada. Kõik see võttis tohutult aega ning tekitas loomulikult ka frustratsiooni.
Autorendi töötajate kohaselt on siiski autoga kõik korras ja jäi sama auto. Seiklesime veidi, et oma elamiskoht ülesse leida ja lõpuks olimegi kohal. Elamine oli küll väga uhke: kahekorruseline suur villa, kus õues ootas bassein.
Käisime kiirelt poest läbi, sõime ning sättisime ennast puhkama.
Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/6245611804164794065?authkey=CKmS0ITi9vj61gE

09.01.15 Tagasisõit

Dubai ja Abu Dhabi 31.12.14-9.01.15

Täna on siis reisi kõige kehvem päev: tagasisõit.

Pidime väga vara ärkama: juba kell 03:00, et jõuda 05:55 väljuvale lennule. Päris raske oli ennast hommikul ülesse ajada. Sõime kergelt, jõime kohvi ning istusime taksosse. Veerand tundi taksosõitu maksis kuskil 7 eurot, ehk odavam kui pärast Tallinnas taksoga koju saamine.

Jõudsime ilusti lennuki peale, istusime maha ja siis ootasime tükk aega – pagasi pealelaadimine võttis kauem aega ja väljalend Helsingisse hilines seetõttu 45 minutit. Meile oli see kehv uudis, sest vahe meie järgmise lennuga oli väga lühike ning tähendas meile võimalust, et jääme järgmisest lennust maha.

Omaarust peaks nagu reisikogemust olema ja tean väga hästi, et ei ole mõtet muretseda asjade üle, mis võib-olla üldse ei juhtugi, aga sellest hoolimata pabistasin terve tee, kas ikka jõuame järgmise lennu peale. Lend venis seetõttu jube aeglaselt. Tegime vähemalt endast kõik oleneva: panime enda pagasi enne maandumist istme alla valmis, et saaks kohe püsti karata ja lennukist kiiresti plagama panna. Samuti leppisime kokku meie kõrval istuva tüübiga ning palusime tal meid kohe endast mööda lasta, kui maandunud oleme. Alguses palusime tal endaga istekohad ära vahetada ja akna alla istuda, aga selgus, et tüübil on mingisugune foobia ja ta ei julge akna all istuda. Õnneks oli ta väga vastutulelik ja oli kohe valmis peale maandumist vahekäigu blokeerima ja meid välja laskma. Enne maandumist teatas aga stjuardess, et kõik inimesed, kellel on mingi jätkulend, peaksid ilusti oma  lennu peale jõudma – ilmselt oli kõik juba orgunnitud. Nagu ikka – ei ole vaja ette muretseda - niikuinii tegutsed ju vastavalt olukorrale.

Jõudsime ilusti järgmise lennu peale – enne oli aega veel vetsuski käia. Juba poole tunni pärast olime Tallinnas. Eestis olid tol hetkel plusskraadid – tuli rõõmuga tõdeda, et siin on ka soe.

See reis tundus ikka jube lühike. Kui näol poleks jumet ja seda lollakat naeratust, siis ei saaks arugi, et olen vahepeal kuskil ära käinud.
Fotod: https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/6110232043017039409?authkey=CJut0u2vi5X-iQE

08.01.15 Kõrbesafari

Dubai ja Abu Dhabi 31.12.14-9.01.15

Täna oli plaanis veidi kauem magada ja ennast normaalselt välja puhata, aga mul olid juba kell 7 luugid lahti – nagu ikka siis, kui ei ole vajadust vara tõusta.

Sõime korralikult hommikust ja läksime hotelli katusele basseini äärde pikutama, et viimast korda veel meie reisi ajal päevitamist nautida.

Olime tänaseks orgunninud endale kõrbesafari retke – saime metroos ühe tüübiga tuttavaks, kes soovitas meil sinna kindlasti minna. Andis meile ka ühe telefoninumbri, kust sai soodsalt ennast retkele broneerida.

Käisime enne safarit veel kiiresti lõunatamas ning varsti tuldigi meile hotelli järgi. Ümbruskonna hotellidest korjati veel igasuguseid inimesi peale –  oli päris kirju seltskond (enamus ilmselt Indiast pärit) ja meie olime bussis ainsad valgenahalised.

Safariga saime küll väga hea diili: maksis ainult 75 dirhamit (kuskil 18 €), aga selle raha eest sai düünidel maasturitega kimada, teed juua, kaamliga sõita, lumelauaga liivaluitest alla lasta, tantsuetendusi vaadata, tuleshow`d vaadata, lasta endale henna tätoveering teha ning isegi väga korralik õhtusöök oli hinna sees. Olime väga rahul. Meie reisijuht oli ka päris asjalik. Märkasin, et kõik düünidel kihutavad maasturid olid eranditult Toyotad. Küsisin meie autojuhilt, miks see nii on. Vastus oli konkreetne: „Toyota on ainus vääriline kõrbeelukas!“

Naljakas, et kõige paremad ekskursioonid oleme oma reisidel saanud mingite juhuslike tutvuste kaudu. Õhtul viidi meid hotelli tagasi, siis vahetasime kohalikus kaubanduskeskuses ära oma allesjäänud dirhamid ja läksime hotelli puhkama. Vihjeks inimestele, kes plaanivad AÜE-sse reisida: raha tasub vahetada kohapeal, sest Eestis on jube kehv kurss. Kõige parema kursi sai lennujaamas lennukist maha tulles. Tagasi eurodeks tasub aga hiljem vahetada kuskil linnas.
Fotod: https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/6110229287046055953?authkey=CPDexdTBhfGScg

Dubai ja Abu Dhabi 31.12.14-9.01.15

07.01.15 Maailma kõrgeim hoone ning rahakoti tagasisaamine

Hommikul kiirustasime maailma kõrgeimasse pilvelõhkujasse: Burj Khalifasse. Sinna oli jube raske pileteid saada – pidi väga pikalt ette broneerima ja parimad kellaajad kadusid tundidega.

Tegime üleval pilti ja nautisime pikalt vaadet – oli väga kihvt.

Peale Khalifat kinnitasime kõrvalasuvas kaubanduskeskuses keha ning sõitsime vaatama merre rajatud palmikujulist tehissaart Palm Jumeirah`t. Kohale jõudes selgus, et saarele saab eraldi rongiga, mis maksab jälle omakorda, sest see rong ei kuulu ühtsesse piletisüsteemi. Meil polnud piisavalt sularaha kaasas ning otsustasime lihtsalt sillal mõned pildid teha ja lähedalolevasse randa edasi minna.

Sain natukene rannamõnusid nautida ning pidin ennast suhteliselt varsti juba liigutama hakkama, et käia ära Abu Dhabis oma rahakoti järel ning veel normaalsel ajal tagasi ka jõuda. Max jäi veel veidikeseks randa vedelema.

Selle koha ülesse leidmine Abu Dhabis, kus mu rahakott pidi olema, oli ikka paras seiklus ja peavalu. Läksin ise alguses vales suunas, küsisin siis inimeste käest teejuhiseid, aga siis juhatati mind jälle valesse kohta. Lõpuks leidsin pika seiklemise peale koha ülesse, aga kõik oli seda väärt, sest vähe sellest, et kõik dokumendid olid alles, oli kogu raha samuti ilusti rahakotis ja kadunud ei olnud midagi. Jube vedamine ikka! Jumal tänatud, et bussijuht nii aus oli ja mu rahakoti ära andis. Lisaks selgus, et tüübid kaotatud asjade osakonnast olid ikka kurja vaeva näinud, et mind ülesse leida: mind leiti ainult tänu sellele, et rahakotis oli kviitung hotelliarve tasumise eest, võeti hotelliga ühendust ning hotell võttis siis omakorda minuga ühendust. Kusjuures hotelli eest maksin ainult seetõttu, et Maxi krediitkaart ei läinud mingil põhjusel läbi. Kui hotelli kviitungit poleks rahakotis olnud, poleks mind kuidagi leitud. Jube vedamine ikka!

Sain sellest juhtumist mõned head õppetunnid:

1. Ära hoia kogu raha ühes kohas, vaid jaota eraldi kottidesse. Kui ühe kotiga midagi juhtub, ei ole kaotus vähemalt nii suur.
2. Tassi kaasas ainult hädavajalikke plastikkaarte – ülejäänud jäta üldse koju.
3. Hoia rahakotis oma kontaktandmeid, et leidjad saaksid sinuga ühendust võtta.

Aga lõpuks läks kõik hästi ning olen väga tänulik, et oma rahakoti koos kogu sinnakuuluvaga tagasi sain!

Tänan ausaid leidjaid!

Fotod: https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/6109062261180831345?authkey=CM-SyoWe4sTx4AE

Dubai ja Abu Dhabi 31.12.14-9.01.15

06.01.15 Dubaiga tutvumine

Sain hommikul eelmisest hotellist rõõmustava e-kirja: minu rahakott oli ülesse leitud: olin selle bussis ära kaotanud ning bussijuht selle leidnud. Kirjas olid ära toodud ka kontaktandmed, kellele helistada, et see kätte saada. Helistasingi talle ning leppisime kokku, et lähen homme Abu Dhabisse rahakotile järgi.

Esimese vaatamisväärsusena läksime täna külastama sellist kohta nagu Sheikh Mohammed Centre for Cultural Understanding, mis kujutab endast vanalinnas asuvat mittetulundusühingut, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ja mõistmist erinevate uskude ja kultuuridega inimeste vahel, kes Dubais elavad. Ühingu moto on: „Avatud uksed, avatud meeled“. Selles asutuses on võimalik registreerida ennast hommiku- või lõunasöögile ning võtta osa ümarlauavestlusest, kus tutvustatakse erinevaid uske ja kultuure. Tundus väga paeluv ja huvitav, aga kuna meil oli aega väga piiratult ja lõunasöök kestis poolteist tundi, otsustasime edasi minna.

Metrooga sõites läksime esimest korda rongi etteotsa ning panime tähele, et rongid sõidavad ilma juhita ehk automaatselt. Päris lahe!

Järgmiseks läksime Dubai muuseumisse ning tutvusime Ühendemiraatide ajaloo ja kultuuriga.

Seejärel sõitsime paadiga üle jõe, et minna uudistama sealset kullaturgu, kust oli võimalik odavalt kuldehteid soetada. Paadisõit maksis meie rahas ainult 25 senti.

Enne, kui üle jõe sõitsime, käisime läbi ka sadamas asuvalt turult, kus müüdi turistidele suveniire, riideid ja igasugust muud pudi-padi. Müüjad olid seal jube agressiivsed, ei jätnud üldse rahule ja määrisid oma kaupa meile kaela. Esimese asjana pandi meile kohe rätikud pähe ja läks pihta jutt, et mitu tükki te siis osta soovite. Mingit muud vastust ei tahtnud nad absoluutselt kuulda võtta. Jube väsitav oli see, kuigi oleme oma reisidel kaupmeeste suhtes suhteliselt paksu naha kasvatanud.

Järgmisena läksime bussijaama, et sõita Jumeirah mošeed vaatama. Selle lähedal oli ka rand, kuid see oli järgnevaks aastaks ümberehitustöödeks täies pikkuses suletud.

Mošeest pildid tehtud, sõitsime vaatama Dubai kuulsat maamärki: purjekakujulist seitsmetärnihotelli.

Tegime hotelli taustal pilti ning jalutasime Mall of the Emirates`i, mis on suur kaubanduskeskus, kus asub Dubai kuulus sisesuusakeskus.

Päeva lõpuks olime juba suhteliselt väsinud. Läksime toidupoest läbi ning hotelli puhkama.

Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/6107258221878917089?authkey=CPO8x5-XjIOJowE

Dubai ja Abu Dhabi 31.12.14-9.01.15

05.01.15 Rand ja sõit Dubaisse

Hommikul pakkisime kohvrid, registreerisime end hotellist välja ning läksime veel enne ärasõitu rannamõnusid nautima, sest polnud väga kindel, millised on võimalused ranna külastamiseks Dubais. Kohvrid saime senikauaks hotelli jätta.

Helistasin veel igaks juhuks EP-sse – äkki on keegi sealt vahepeal mu rahakoti leidnud. Kahjuks ei olnud. Küsisin ka meie hotelli fuajeest ning jätsin oma kontaktandmed, kui juhuslikult keegi peaks mu rahakoti leidma. Kui randa läksime, käisime veel igaks juhuks läbi toidupoest, kus olime õhtul käinud – äkki on keegi sealt rahakoti leidnud – ei midagi.

Mis seal ikka – läksime randa.

Päevitasime paar tundi, seejärel läksime võtsime hotellist asjad ja sõitsime bussiga Dubaisse. Viisime kohvrid uude hotelli ning läksime tutvuma Dubai Mall`iga – ülisuur kaubanduskeskus, mille kõrval olid ka suur bassein purskkaevudega, kus sai iga poole tunni tagant vaadata muusika-ja valgusefektidega purskkaevuetendusi. Etendused olid väga võimsad – vaatasime neid oma 3-4 tükki (kõik olid erinevad). Lõpuks oli kell nii palju, et oli aeg end hotelli tagasi sättida.

Pildid:

https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/6105326289740182001?authkey=COPHjvaJoPHJ5QE

Dubai ja Abu Dhabi 31.12.14-9.01.15

04.01.15 Emirates Palace (EP) ja rannapäev

Hommikul läksime EP-sse teisele katsele, et näha, milline 7-tärnihotell ka seest välja näeb. Oli täitsa uhke.
Veidi fakte: EP-l on oma privaatrand ning kogu hotelli territoorium hõlmab 85 ha suurust maa-ala. Kõik hotellitoad on väga hoolikalt planeeritud, et pakkuda külalistele võimalikult palju luksust ja mugavust. Tubades on luksuslik voodipesu ning elegantne sisustus. Samuti on tubades marmorviimistlusega vannituba. Külalistele pakutakse ööpäevaringset ülemteenriteenust.
EP ehitus läks maksma 6 miljardit USD ning see teeb temast Singapuris asuva Marina Bay Sandsi (kus oleme ka käinud) järel maailmas kalliduselt teise hotelli. Privaatrannas on 6 km pikkune jooksurada, hotelli territooriumil on veel helikopteri maandumisplatsid, spaa, basseinid, tenniseväljakud, golfiväljakud, kriketi-ja rägbiväljak jne. Öö kõige kallimas sviidis maksab 15 000 €.
Peale EP külastamist läksime lähedalasuvasse randa päevitama. Ilm on vastukaaluks eilsele udule jälle selge, päike paistab ning on mõnusalt soe. Käisin rannas ka ühes söögikohas söömas ja ei leidnud maksmisel oma rahakotti üles. Laenasin Maxi käest raha ja otsustasin, et ei hakka rahakoti pärast muretsema - kindlasti jäi hotelli.
Kui olime päevitamisisu täis saanud, läksime ühte linnasasuvat mošeed otsima. Ootasime valgusfoori taga rohelist tuld, kui järsku üks ameeriklane meiega rääkima hakkas. Küsis, et mida me juba vaadanud oleme ning mis meil veel plaanis on. Kuna ta oli ise siin juba 8 aastat elanud-töötanud, siis andis ta meile soovitusi, mida kindlasti veel vaadata võiks. Tundus, et tal oli igav, otsis enda argirutiini veidike vaheldust ning pakkus meile, et näitab ühte kallist kaubanduskeskust, kus on ülikallid brändid. Meil polnud selle vastu midagi, kui saame kohalikuga veidi ringi vaadata ning tutvuda nurgatagustega, kuhu ise ei oskaks elusees minna. Kui olime kaubanduskeskuses ära käinud, tutvustas ta meile lahedaid söögikohti ning proovisime kohalikku toitu.
Lõpuks olime juba väga väsinud ning otsustasime hotelli puhkama minna.
Tuulasin kõik oma asjad läbi ning pidin tõdema, et rahakotti minu asjade hulgas ei olnud ning et olin selle ära kaotanud. Mõtlesin läbi variandid, kuhu võisin selle kaotada ning ülesse jäi rippuma kaks varianti: kaotasin selle ära hommikul bussis või EP-s. Jube kahju oli, sest rahakotis oli päris palju sularaha (kuskil 300 € eest), ID-kaart, juhiluba ja miljon igasugust kliendikaarti. Otsustasin siiski, et ei lase vahejuhtumil enda reisi ära rikkuda, teen kõik, mis võimalik, et rahakotti kätte saada ning ei hakka selle pärast põdema. Õnneks oli osa sularahast hotellis ja Maxi käest sain kohalikku valuutat laenata. Samuti oli pass alles.

Fotod: https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/6104636670580419297?authkey=CJzBr_O6pKGhfg