Öösel hakkas mul äkitselt väga halb ja käisin mitu korda oksendamas. Kahtlustasin põhjusena jäätist, mille olin kaubanduskeskusest ühest müügikioskist ostnud ja mis oli veidi kahtlase maitsega. Mingi kuradi kukk kires ka öö läbi kuskil kõrvalmajas ja magada ei lasknud. Hommikul oli enesetunne juba veidi parem - sõin kõhu täis, kui järsku kõik jälle välja tuli. No mis seal ikka.
Tänaseks olime planeerinud rannapäeva, et tempot veidi maha võtta ja lõõgastuda. Mulle kulus see arvestades enesetunnet ikka marjaks ära.
Poolele teele randa jäi üks maa-alune koobas nimega Hinagdanan (mis tõlkes tähendab "redeliga"), kuhu läksimegi uudistama. Koopa avastas juhuslikult kohalik külamees, kes leidis maa seest augu ning ehitas redeli, et minna uurima, mis seal sees on. Tegemist on lubjakivikoopaga, mille laes on stalagmiidid ("purikad"), milles on järv ning kus elavad linnud ja nahkhiired. Jube palav oli seal maa all, mispeale mul enesetunne jälle väga kehvaks läks. Istusin veidi lähedal olevas rannas, et lasta tuulel end jahutada. Max uuris nii kaua koopa lähedal asuvatest kioskitest T-särke. Tagantjäreletarkusena oleks pidanud kõik oma T-särgiostud seal ära tegema, sest hinnad olid väga odavad. Aga kuna me polnud üldiste hindadega veel kursis, jäid sealt särgid ostmata.
Kõndisime suure maanteeni tagasi ning jäime ühistransporti ootama. Kohalikelt inimestelt uurides saime teada, et sealtkandist ei lähe randa aga enam ühtegi transporti. Pakkusime ühele kohalikule kutile, et ta meid oma rolleriga randa ära viskaks ja andsime talle selle eest raha. Tüüp tahtis algul meilt meeletu raha küsida, aga kauplesime hinna suht mõistlikuks.
Magasin päev otsa palmide all varjus ja põdesin oma kehva enesetunnet. Pole julgenud midagi süüa, sest vahepeal oksendasin jälle. Max kohtas rannas ühtesid eestlasi, kelledel oli üks reisikaaslane toidumürgitusega juba kolmandat päeva haiglas. See teadmine muutis veidi mu perspektiivi ning olin tänulik, et minu seis nii kehv ei ole.
Rannast meie hotelli on kuskil tunniajane sõit. Läksime õhtul koju mootorrattataksoga ja saime suhteliselt odavalt (meie rahas 1 €). See oli tõeline vedamine, sest tüübid üritavad siin ikka täiega nöörida.
Max läks meie linnas veel kaubanduskeskusesse sööma. Mina ei julgenud midagi süüa ja läksin otsejoones hotelli puhkama.
Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5978926958349162369
Saturday, September 6, 2014
28. jaanuar Cebu>Tagbilaran
Hotell on suhteliselt kehva - toas on sipelgad ning sisustus spartalik. Lisaks on see meie reisi kõige kallim hotell (kallim kui viietärnihotell Tokyos). Aga noh - magada saab ja pesta ka...
Kõigepealt otsisime koha, kus homikust saaks süüa, milleks sobis hästi lähim kaubanduskeskus. Söök oli väga maitsev. Seejärel vahetasime raha.
Cebu saarel olime üürikest aega, sest turistiatraktsioone siin väga ei ole. Järgmine sihtkoht pikaks ajaks oli meil valitud Tagbilarani saar. Läksimegi hotelli tagasi, et järgmisse sihtkohta minna - võtsime kohvrid ja sõitsime laevaterminali. Takso on siin meeletult odav.
Praam meenutas Linda Line Expressi ja kimas päris kiiresti. Kokku kulus sõidule kuskil 2 h.
Praamist maha tulles lendasid peale igasugused transpordipakkujad nagu kaarnad ning hakkasid agressiivselt küüti pakkuma. Sõna "ei" tähendust nad ei mõistnud ning nende strateegia oli seepeale küsida hoopis igasuguseid küsimusi, nagu kuhu me läheme jne. Muutsin oma lähenemise resoluutsemaks ning kui olin neile "ei" juba päris karmilt öelnud, jätsid nad meid lõpuks rahule. Max oli foorumitest uurinud, palju kolmerattalise mootorratta takso maksab ja see hind, mis nemad meile pakkusid, oli kümneid kordi kõrgem.
Teadsime, et kui terminalist väheke eemale jalutada, muutub hind kordades odavamaks ning kõndisimegi edasi. Varsti peatuski meie juures üks mootorratas ning pakkus küüti. Hind oli küll 2 korda kõrgem, kui kohalike käest küsitakse, aga kuna kahepeale kokku tegi see ainult 1 €, ei viitsinud väga mingite sentide pärast kakelda ja istusime peale.
Sõit hotelli oli suhteliselt lühike. Kõik tänavad on mootorrattataksosid täis, liikluses on tohutu müra ja saaste on meeletu.
Hotell on täitsa enam-vähem. Voodid on laiad, pesta saab, internet on olemas, telekast saab NBA-d vaadata ja vaade aknast on ka päris hea. Hind ka üsna mõistlik.
Panime asjad ära ja läksime kohe ümbruskonda uurima. Üle tee on kohe üks söögikoht, kus ei tahaks relva ähvardusel ka süüa. Kujutan ette, kuidas peale seal söömist hakkab igast august purskama, misjärel peab haiglavoodis kägaras kõhtu kinni hoidma. Kohalikud taksomehed käivad siin söömas küll.
Tänaval jäi silma üks valgenahaline vanem meesterahvas. Turistid on siin suhteliselt vähelevinud - seega läksime kohe juurde ja hakkasime temaga juttu rääkima, et kohalikke ellujäämissoovitusi pärida. Saime teada, et härra on pärit New York`ist ning juba pikemat aega filipiinlannaga abielus. Rääkisime pikalt ja laialt - mida siin saarel vaadata võiks, kui palju on asjade eest õiglane hind jne.
Kui ausalt ära rääkida, siis naisterahvad on siin palju kenamad kui Cebu saarel...
Läksime tutvuma kohaliku kõige suurema kaubanduskeskusega ning sõime seal õhtust. Kõndisime veel natuke ümbruskonnas ja läksime siis tagasi hotelli puhkama.
Igal sammul pakutakse suhteliselt agressiivselt taksoteenust.
Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5978923178520579105?banner=pwa&authkey=CIzuiZaiw-HyPw
Kõigepealt otsisime koha, kus homikust saaks süüa, milleks sobis hästi lähim kaubanduskeskus. Söök oli väga maitsev. Seejärel vahetasime raha.
Cebu saarel olime üürikest aega, sest turistiatraktsioone siin väga ei ole. Järgmine sihtkoht pikaks ajaks oli meil valitud Tagbilarani saar. Läksimegi hotelli tagasi, et järgmisse sihtkohta minna - võtsime kohvrid ja sõitsime laevaterminali. Takso on siin meeletult odav.
Praam meenutas Linda Line Expressi ja kimas päris kiiresti. Kokku kulus sõidule kuskil 2 h.
Praamist maha tulles lendasid peale igasugused transpordipakkujad nagu kaarnad ning hakkasid agressiivselt küüti pakkuma. Sõna "ei" tähendust nad ei mõistnud ning nende strateegia oli seepeale küsida hoopis igasuguseid küsimusi, nagu kuhu me läheme jne. Muutsin oma lähenemise resoluutsemaks ning kui olin neile "ei" juba päris karmilt öelnud, jätsid nad meid lõpuks rahule. Max oli foorumitest uurinud, palju kolmerattalise mootorratta takso maksab ja see hind, mis nemad meile pakkusid, oli kümneid kordi kõrgem.
Teadsime, et kui terminalist väheke eemale jalutada, muutub hind kordades odavamaks ning kõndisimegi edasi. Varsti peatuski meie juures üks mootorratas ning pakkus küüti. Hind oli küll 2 korda kõrgem, kui kohalike käest küsitakse, aga kuna kahepeale kokku tegi see ainult 1 €, ei viitsinud väga mingite sentide pärast kakelda ja istusime peale.
Sõit hotelli oli suhteliselt lühike. Kõik tänavad on mootorrattataksosid täis, liikluses on tohutu müra ja saaste on meeletu.
Hotell on täitsa enam-vähem. Voodid on laiad, pesta saab, internet on olemas, telekast saab NBA-d vaadata ja vaade aknast on ka päris hea. Hind ka üsna mõistlik.
Panime asjad ära ja läksime kohe ümbruskonda uurima. Üle tee on kohe üks söögikoht, kus ei tahaks relva ähvardusel ka süüa. Kujutan ette, kuidas peale seal söömist hakkab igast august purskama, misjärel peab haiglavoodis kägaras kõhtu kinni hoidma. Kohalikud taksomehed käivad siin söömas küll.
Tänaval jäi silma üks valgenahaline vanem meesterahvas. Turistid on siin suhteliselt vähelevinud - seega läksime kohe juurde ja hakkasime temaga juttu rääkima, et kohalikke ellujäämissoovitusi pärida. Saime teada, et härra on pärit New York`ist ning juba pikemat aega filipiinlannaga abielus. Rääkisime pikalt ja laialt - mida siin saarel vaadata võiks, kui palju on asjade eest õiglane hind jne.
Kui ausalt ära rääkida, siis naisterahvad on siin palju kenamad kui Cebu saarel...
Läksime tutvuma kohaliku kõige suurema kaubanduskeskusega ning sõime seal õhtust. Kõndisime veel natuke ümbruskonnas ja läksime siis tagasi hotelli puhkama.
Igal sammul pakutakse suhteliselt agressiivselt taksoteenust.
Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5978923178520579105?banner=pwa&authkey=CIzuiZaiw-HyPw
Subscribe to:
Posts (Atom)