24.01.14 Kyoto ja Tokyo

Täna on ideaalne ilm: päike paistab ning lausa rõõm on minna vaatamisväärsusi külastama.
Kyotos on bussiliiklus isegi parem kui metroo - bussiga saab igale poole. Ostsime busside päevapileti ning asusimegi teele.
Inimesed on Jaapanis meeletult abivalmid. Kui korraks kuskile tänavanurgale nõutult kaardiga seisma jääd, koguneb sinu ümber kohe trobikond inimesi, kes kõik aidata üritavad. Kahju on aga sellest, et jaapanlased ei oska eriti inglise keelt. Sageli tekib olukord, kus jaapanlased räägivad suga ausa näoga jaapani keeles justkui eeldades, et sa saad neist aru, mispeale olukord läheb pahatihti palju keerulisemaks, kui ta enne oli. Aga see on vähemalt hea, et nad abivalmid on.
Esimeseks sihtkohaks oli meil Kinkakuji tempel e. Kuldne paviljon.
Templi kaks ülemist korrust on kaetud ehtsast kullast plaatidega ning hoone näeb kauni tiigi kaldal väga elegantne välja. See park, kus tempel asub, on väga mõnusa atmosfääriga. Pargis asub mitmeid kausikujulisi soovikive, kuhu saab kaugelt münte visata ning tabamuse korral midagi soovida.
Kuldsest templist siirdusime Nijo Castle`i juurde. Kuna meil aega nappis ja oleme koonerdajad ka, siis tegime territooriumile ainult väljast tiiru peale ning kiirustasime järgmisse sihtkohta, milleks oli Imperial Palace. Sellele tegime samuti väljast tiiru peale ning kiirustasime Nishiki food marketile. Turg oli väga lahe: kaubeldi värske kala ning puu- ja juurviljadega. Väga palju sai neist ka ise proovida. Osad köögiviljad olid väga maitsvad.
Edasi kiirustasime geishade linnaossa Gionisse, kuhu läksime külastama geishade traditsioone tutvustavat etendust.
Presentatsioon koosnes mitmest osast: teetseremoonia, lilleseade, traditsioonilise jaapani keelpilli muusika, maiko (geisha õpilane) tants, lõbusasisuline näidend, veel traditsioonilist jaapani muusikat+tants; näidati, kuidas kimonosse riietumine käib. Lisaks pidi olema veel nukuteater, aga see jäi mingil põhjusel ära - selle asemel sai pärast maikoga koos pilti teha.
Kui etendus oli vaadatud, läksime hotelli, võtsime oma kohvrid ja siirdusime Kyoto stationisse, et kiirrongiga Tokyosse sõita. Sõitsime bullet trainiga e. kiirrongiga, mis on suuteline sõitma kuni 300 km tunnis. Sõidu ajal eriti aru küll ei saanud, et kiirus oleks suur olnud - tundus täiesti tavaline rongisõit. Vb sellepärast ka, et väljas oli juba pime ning ei näinud aknast asju mööda tuhisemas. Tavapärasest suuremat kiirust sai ilmselt tajuda ainult selle järgi, et kõrvad läksid vahepeal lukku justkui lennukis. Sõit oli päris kallis: maksis 90 €.
Tokyos oli meil juhuse tahtel õnn ööbida viietärnihotellis. Hotell asus kohe rongijaamas - ei pidanud kuskile seiklema. Ilmselt enam elus teist sellist võimalust ei tule ning üritasime seda kogemust täiega nautida.
Hotellituba oli suur ja uhke: väga moodne sisekujundus, laiad voodid, suur telekas, lühter laes rippumas. Hiiglaslikus vannitoas olid valmis pandud hommikumantlid; igasugused šampoonid, vannisoolad ja kreemid, juukseharjad, habemeajamisvahendid jne.
Käisime veel korra lähedalasuvas toidupoes, sõime kõhud täis ning keerasime õnnist und nautima.
Interneti kiirus siin hotellis on meeletu: 90 Mb/s nii üles kui alla.
Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5975432912313560033?authkey=CKWWiNXtj8mh7gE

23.01.14 KYOTO

Täna kõndisime ikka meeletult. Kyotos on hästi palju erinevaid raudteefirmasid ning kõigile neile peab eraldi pileti ostma – ühtse päevapileti süsteem on suhteliselt kehva (ehk siis puudub). Subwayd on ainult 2 liini ning ülejäänud on erinevad eraraudteed. Otsustasime raha säästa ning rohkem jalutada.

Esimeseks sihtkohaks oli meil Arashiyama bambusmets. Sinna läksime küll rongiga, aga et rongipeatusesse saada, kõndisime kõigepealt maha tohutult pika maa. Kuna Kyoto Stationi lähedale jäi kohe Higashi Honganji tempel, käisime ka sellest läbi.

Kogu see vaev tasus kuhjaga ära, sest selles bambusmetsade piirkonnas oli vaatamist tõesti palju: hästi palju erinevaid templeid; kõrge vaatekoht mäe otsas, kus elasid ahvid (monkey park) ja bambusmets ise ka muidugi. Kuna vahemaad kõigi nende kohtade vahel olid päris arvestatavad, otsustasime aja ning jalgade säästmiseks rentida rongijaamast jalgrattad. Tagantjärele vaadates oli see ainuõige otsus: mitte ainult ei säästnud me jalavaeva ja aega, vaid sõitmine ise oli samuti ülilahe kogemus ning tekitas mõnusa enesetunde. Rent maksis 1000 jeeni e. umbes 7 €.

Templeid oli selles piirkonnas hästi palju ning päris mõnus oli nende vahet rattaga kimada. Käisime ahvidepargis, kuhu saamiseks oli vaja 20 minutit mäest ülesse matkata. Mäe tipus oli suurepärane vaade Kyoto linnale ning seal viibis ka enamus ahve, kuna seal asus toitmiskoht. Saime ka ise ahvidele süüa anda. Vaatamist oli selles piirkonnas palju ning kui lõpuks jälle rongi peale saime, oli kell juba kuskil 5 paiku ning hakkas hämarduma.

Teadsime, et Ryoanji tempel ning selles asuv kuulus kiviaed on juba suletud, aga otsustasime ikkagi selle juurde vaatama minna, et seda kasvõi väljast näha. Jalutasime natukene pimedas pargis ning suundusime edasi Gionisse, e. geishade meelelahutuspiirkonda.

Piirkond oli väga hubase atmosfääriga: vanad puust majad, hästi palju laternaid, mõned geishad siin-seal vastu tulemas.  Otsisime ülesse selle koha, kuhu järgmisel päeval minna geishade traditsioone tutvustavat etendust vaatama ning seejärel jalutasime edasi suhteliselt kaugel asuva pargi ning templi suunas. Need vaadatud, hakkasime vaikselt kodu poole sammuma.

Enne koju jõudmist käisime veel poest ja söömast läbi ning läksime tuttu. Kahju, et kuidagi ära ei mõõtnud, palju me sel päeval maha kõndisime, sest läbitud vahemaa tundus tohutu.
Fotod: 
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5974681911397175633?banner=pwa&authkey=CL2do6260ZHmaw

22.01.14 Osaka ja Kyoto

Hommikul külastasime esimese asjana Osaka Castle Parki, mis asus kohe meie hotelli juures. Selles pargis olev kindlus oli väga uhke ja vaatamist väärt.
Järgmiseks liikusime Shittenoji templisse ning tiirutasime ka selle vahetus läheduses oleval kirbuturul, kus müüdi igasugust müstilist kraami ning meenutas meie Balti Jaama turgu.
Järgmiseks sihtkohaks oli Isshinji tempel ning selle lähedal asuv Tennoji park. Tennoji metroopeatuses sõime ühes söögikohas ja sealt saadud maitseelamus oli ilma liialduseta minu senise elu parim kogemus. Kõik maitses lihtsalt täiuslikult!
Edasi suundusime Shinsekai linnaossa ning vaatasime üle kuulsa Tsutenkaku torni.
Viimaks oli vaja läbi käia veel Namba metroopeatuse lähedal asuvast kaubandustänavast. Nimelt oli mulle seal eelmisel päeval silma jäänud üks väga kaunis sall, mille tahtsin kindlasti ära osta.
Rohkem ei olnudki Osakas enam planeeritud asjadest midagi vaatamata jäänud ning hakkasime suunduma järgmisse sihtkohta - Kyotosse. Kyoto asus suhteliselt lähedal ning rongisõit sinna kestis kõigest 45 minutit.
Kyoto hotell oli küll suhteliselt korralik, aga minu arvates mitte nii mõnus kui Osaka oma. Nett oli ka jube aeglane.
Käisime enne magama sättimist veel lähedalasuvas odavas söögikohas ja poes, et hommikuks süüa osta.
Kui räägitakse, et Jaapanis on hinnad väga kallid, siis ilmselt oleme Eestis arengus Jaapanile järele jõudnud ning hinnad on suhteliselt samad, mis meil. Riiete hindade koha pealt on aga arenguruumi hoopis neil, sest riided on siin natukene odavamad.
Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5972943163968107089?banner=pwa&authkey=CKfmsPPA_bbjZw