Täna kõndisime ikka meeletult. Kyotos on hästi palju erinevaid
raudteefirmasid ning kõigile neile peab eraldi pileti ostma – ühtse päevapileti
süsteem on suhteliselt kehva (ehk siis puudub). Subwayd on ainult 2 liini ning ülejäänud on
erinevad eraraudteed. Otsustasime raha säästa ning rohkem jalutada.
Esimeseks sihtkohaks oli meil Arashiyama bambusmets. Sinna läksime küll rongiga, aga et rongipeatusesse saada,
kõndisime kõigepealt maha tohutult pika maa. Kuna Kyoto Stationi lähedale jäi kohe Higashi Honganji tempel, käisime ka sellest läbi.
Kogu see vaev tasus kuhjaga ära, sest selles
bambusmetsade piirkonnas oli vaatamist tõesti palju: hästi palju erinevaid
templeid; kõrge vaatekoht mäe otsas, kus elasid ahvid (monkey park) ja
bambusmets ise ka muidugi. Kuna vahemaad kõigi nende kohtade vahel olid päris
arvestatavad, otsustasime aja ning jalgade säästmiseks rentida rongijaamast
jalgrattad. Tagantjärele vaadates oli see ainuõige otsus: mitte ainult ei
säästnud me jalavaeva ja aega, vaid sõitmine ise oli samuti ülilahe kogemus ning
tekitas mõnusa enesetunde. Rent maksis 1000 jeeni e. umbes 7 €.
Templeid oli selles piirkonnas hästi palju ning päris mõnus
oli nende vahet rattaga kimada. Käisime ahvidepargis, kuhu saamiseks oli vaja 20 minutit mäest ülesse matkata. Mäe tipus oli suurepärane vaade Kyoto
linnale ning seal viibis ka enamus ahve, kuna seal asus toitmiskoht. Saime ka ise
ahvidele süüa anda. Vaatamist oli selles piirkonnas palju ning kui lõpuks jälle rongi peale
saime, oli kell juba kuskil 5 paiku ning hakkas hämarduma.
Teadsime, et Ryoanji tempel ning selles asuv kuulus kiviaed
on juba suletud, aga otsustasime ikkagi selle juurde vaatama minna, et seda kasvõi väljast näha. Jalutasime natukene pimedas pargis ning suundusime edasi Gionisse, e. geishade meelelahutuspiirkonda.
Piirkond oli väga hubase atmosfääriga: vanad puust majad,
hästi palju laternaid, mõned geishad siin-seal vastu tulemas. Otsisime ülesse selle koha, kuhu järgmisel
päeval minna geishade traditsioone tutvustavat etendust vaatama ning seejärel
jalutasime edasi suhteliselt kaugel asuva pargi ning templi suunas. Need vaadatud,
hakkasime vaikselt kodu poole sammuma.
Enne koju jõudmist käisime veel poest ja söömast läbi ning
läksime tuttu. Kahju, et kuidagi ära ei mõõtnud, palju me sel päeval maha
kõndisime, sest läbitud vahemaa tundus tohutu.Fotod:
https://plus.google.com/photos/103692390962011526127/albums/5974681911397175633?banner=pwa&authkey=CL2do6260ZHmaw
No comments:
Post a Comment